Kirjeldus

✨ Minu kogemus ✨

Erakordne on koonusviirukite puhul see, et viiruki põlemisel jääb tuhk põletile koonusekujuliselt kenasti püsti, võimaldades tuhast imelihtsalt segadust tekitamata vabaneda. Tagasivooluga koonusviirukit põleta pisikeses keraamilises kausis või spetsiaalses põletis. Kausis põletades tekib põhjale imeilus keerlev suitsupilv, mida on rahustav vaadata. Eriti soovitan tumedat kaussi, kust valge suitsupilv kenasti esile tuleb. Tagasivooluga koonusviirukid suitsevad mõlemast otsast. Jälgi, et viiruk enam ei suitseks, kui hakkad tuhka ära viskama. Soovitan tuha puistada veega täidetud anumasse või kraanikaussi, et vältida koonuse jäägi edasi põlemist näiteks prügikastis.

Kui kasutad tagasivooluga koonusviirukite põletamiseks vaigust või metallist valmistatud põletit, siis vahetult pärast viiruki põletamist on põletil tunda mõnda aega spetsiifilist õlijäägi lõhna. Õhuga kokkupuutel lõhn ajapikku hajub. Kuna olen väga tundlik, siis minu jaoks on tegemist üsna intensiivse lõhnaga. Seepärast eelistan koonusviirukite põletamiseks keraamilist alust või põletit, mida saan põletada ka enda vahetus läheduses. Keraamika ei ima õlijäägi lõhna enese sisse ega võta ka külge. Inimesed, kes aga nii tundlikud ei ole, ei pane tekkinud õlijäägi lõhna tähelegi. Nii on ka meie peres – üks tunneb, teine mitte.Tekkinud õlijäägi saab põletilt eemaldada väga lihtsalt märja lapiga. Keraamikalt aga voolava veega.

Tagasivooluga koonusviirukeid, nagu ka kõiki teisi, põletan alati lahtise aknaga. Nii saab kõik ebavajalik koduseinte vahelt väljuda ja ruum täitub viiruki mõnusa, sügava ja pikalt püsiva aroomiga. Õhtul põletatud koonusviiruki meeldivat aroomi on tunda veel hommikulgi ja vastupidi. Mida kauem on õhus tunda viirukit, seda pikemalt saab konkreetne taim oma puhastavat ja tervendavat tööd teha. Olen tagasivooluga koonusviirukitega ülirahul, sest niivõrd head, puhast ja pikalt kestvat aroomi pole mina varem veel ühegi viirukiga tundnud. Põletan neid ka ilma spetasiaalse põletita.