BLOGILUGU. Iga ema teab, kui suur on rõõm, kui saame kaua oodatud kaks rasvast triipu enda kümnendale rasedustestile. See on kirjeldamatu. Algab ootus ja ettevalmistus pisikese ilmaime saabumiseks. Ostetakse kuhjade viisi raamatuid, käiakse Perekooli loengutes ning koostatakse eelarvet, et kõik vajalik saaks tutt-uuele beebile ostetud. Ent siis koidab reaalsus!
BLOGILUGU. Kui ikka võhivõõra väikelapse suust kõlab „Sepapoiste“ laul nagu tõelise solisti esituses, siis teeb meele kurvaks küll, kui enda laps vaid üksikuid sõnu ütleb. Tasapisi hiilivad ligi muremõtted. Kas tal on midagi viga? Kas olen teinud midagi valesti? Kas ta ei hakkagi rääkima?
BLOGILUGU. "Vanemana ei taha Sa uneski näha, et Sinu lapsega selline õudus juhtuks! Rääkimata selle kogemisest!" räägib kahe väikese lapse ema Mariliis.
BLOGILUGU. Minu kui lapsevanema jaoks on üsna šokeeriv teadmine, et iga viies alla 3-aastane mudilane Eestis kasutab iga päev nutitelefoni! Kas oled kunagi mõelnud, kui palju Sina kasutad päevas laste ees erinevaid ekraane?
BLOGILUGU. Hästi tavaline on lapse kukkumisele reageerida ehmatava käratusega ning sellele järgneva valju noomitusega. Justkui oleks laps süüdi, et ta kukkus ja haiget sai. Vanematena reageerime sageli jõuliselt, sest meil puudub enda tunnete täielik mõistmise oskus või tõlgendame oma emotsioone valesti.
LASTERAAMAT. Üks tore amet paljude teiste seast 2013. aastal ilmunud lasteraamatust "Kelleks tahan saada?"
BLOGILUGU. “Kas päkapikud juba käisid?” mõtleb iga pisikene tegelane varahommikul sussi sisse piiludes. Suur on rõõm, kui juba eemalt paistab punnis põskedega päkapikususs või kommi puhvis sabaots. Ent juba varakult paneb jõulukuu lähenemine päkapikukontori peapäkapiku murelikult kukalt kratsima, mida lastele siis ikkagi sussi sisse poetada, et pisikesed magusaga ei liialdaks ja jõulukuud valutavate hammastega ei lõpetaks.